Franz Kafka
arsti jalust ära on saatnud).
«Majaisa mure» esitab taas ühe uskumatu loo. Majaisa on
tegelikult kõrvaltegelane, peategelane Odradek meenutab väli-
muselt «eelkõige lamedat tähekujulist niidirulli, ja talle paistab
tõepoolest olevat niiti peale keritud, igatahes võivad need küll olla
vanad jupid, kokku sõlmitud ja ka pasmaks läinud, täiesti eri värvi
ja sorti niidijupid.» Pealekauba on temaga võimalik rääkida ja «ta
naerab nii, nagu võib naerda ainult kopsudeta olend. See kõlab
umbes nagu langenud lehtede krabin.» Vahest rohkem kui ükski
teine lugu illustreerib see tegelane Kafka suurepäraset fantaasiat
antud loo puhul lähendab see teda juba peaaegu sürrealismile.
Kafkat on püütud ka sellega seostada, kuid sürrealism on siiski
Kafkast hilisem nähtus, nii et siingi oli ta taas kord originaalne.
Majaisa mure väljendub sellise, pealtnäha absoluutselt kasutu
olendi nagu Odradek lõppematus eksistentsis, mis on miski, mille