kõige paremini tajutav keha piirkondades, kus arterid on kehapinna lähedal, näiteks randmel). Kahe kokkutõmbe vahel tõmbub arter jälle kokku, surudes verd edasi, südamest kaugemale. Südamest eemaldudes arterid üha jagunevad, muutudes järjest peenemateks. Kõige peenemaid artereid nimetatakse arterioolideks. Need hargnevad juba peenteks juussoonteks ehk kapillaarideks, mis oma õhukese ühekihilise seina tõttu võimaldavad gaasi- ja ainevahetust vere ja kudede vahel. Kopsuarteriteks nimetatakse jämedaid veresooni, mis viivad süsihappegaasirikka (venoosse) vere südamest kopsudesse. Ülepinge ja ebaõige toitumise tõttu võib arterite sisepindadele ladestuda kaltsiumisooli, mis muudavad arterid jäigemaks ja kitsamaks, halvendades nõnda organismi verevarustust. Seda protsessi nimetatakse arteroskleroosiks. Kapillaarid ehk juussooned Kapillaarid ehk juussooned on peenikesed, üksteisega võrgustikuna seotud torukesed kudedes.