Eesti rahvariided - referaat
vahel ruudulised.
Naisterõivad
Tänapäeva mõistes aluspesu talurahvas ei tundnud. Valge linane särk oli otse ihul.
Särgile mähiti peale vöö. Jalga pandi põlvini ulatuvad villased sukad ja nende
peale pastlad, mille valgeks pleegitatud paelad ristati mööda sääri põlvede alla.
Paelte kinnitamise koht seoti üle värvilistest lõngadest sukapaelaga.
Pandi selga alusseelik, mis andis sooja, aga tegi naisterahva ka kopsakamaks.
Ümber keha seoti paelaga tasku, nii et taskukoht jääks pealmise seeliku ava alla.
Pealmise seeliku peale panid abielunaised põlle ning ilu pärast mähiti ümber ka
vöö. Pähe pandi tanu või seoti linik, kuidas kusagil kombeks. Neiud ehtisid pead
pärja või juukselindiga. Kaela pandi kaelarätik ning peale pikk-kuub. Kui ilm oli
küllalt jahe, pandi pikk-kuuele veel kasukaski alla.
Naisteriiete hulka kuulusid seelik, kirivöö, põll, jakk ja
annaabi.ee 
