Ulukibioloogia konspekt
Hakkab
sigima jaanuari lõpus. Pesakonnas on tavaliselt 2 aasta pojad. Keskmine peskond on 5-6
isendit. Üks kuhil on 5 kobrast. Koprad elavad ka üksikisenditena. Puudest eelistab
kobras haava ja paju. Selleks, et toitu kätte saada ja veetaset tõsta, ehitab kobrast tammi.
Forellijõgedes on kopratammid kahjulikud. Üldiselt loetakse kobrast siiski kasulikuks
liigiks. Kobras loob elupaiku saarmale. Saarmas sööb koprapoegi. Kopra arvukus on
kuskil 30 000. Kobras on koprofaag.
Ondatra. Kaalub kuskil kilo. Sissetoodud loom. Elab üldiselt Põhja-Ameerikas. Sisse
toodi 1950 karusnaha pärast. Arvatakse, et ondatra elab Kirde-Eestis.
Jäneselised. Eestis elab 2 liiki jäneseid: halljänes ja valgejänes. Annavad omavahel
hübriide. Venekeeles nimetatakse neid tumakkideks. Hübriidid on viljatud. Mõlemal
jäneseliigil on täiesti erinevad elupaigad. Halljänes on suurem, kaalub üle 5 kilo.
Valgejänes umbes 4 kilo. Jänesel on palju looduslikke vaenlasi.
Mink
annaabi.ee 
