Kobras
ligi pool hektarit metsa täpsemalt siiski võsa või liigniisket lehtpuupuistut. Nii et
metsamajandusele kopra kõhutäied iseenesest kahju ei põhjusta (Järva, 2011).
4. KOBRASTE JAHT
6
Aastakümneid tagasi Saaremaal ja Muhus tundmatu kobras on saartele elama asunud ja
mõne aastaga edukalt paljunenud. Jahindusspetsialistide arvates võib kobras nii
maaomanikele kui ka keskkonnale juba lähiaastatel hakata olulist kahju tekitama, kui nende
arvukust ei piirata. Koprauurija Nikolai Laanetu arvates on probleem selles, et kui ta ujutab
ja paisutab neid alasid, siis riknevad nii drenaaz kui ka selle maa kasutus halveneb. Saaremaa
jahindust aastaid koordineerinud keskkonnateenistuse jahinduse ja kalanduse peaspetsialist
Jaan Ärmus ei uskunud 10 aastat tagasi, et kobras võib Saaremaale sattuda ja probleemseks
loomaks muutuda. Ärmuse arvates oleks Saaremaal 18 kobrast optimaalne. Siis nende
tegevus otseselt ei ohustaks põllumajandust ja metsi
annaabi.ee 
