Kobras
pääseda. Kes on käinud suvel jõgede või metsaojade ääres, on kindlasti märganud kobraste
tallatud ,,maanteid", mis kulgevad veekogust isegi mitmesaja meetri kaugusele. Need teed
viivad jõeluhtadel paiknevatesse ,,restoranidesse", kus kobras võib nautida angervaksa
mahlakaid varsi või pilliroo magusaid juurikaid. Mõnikord võivad koprad ka näiteks
peedipõllult matti võtta. Tihti käiakse niiviisi maiustamas kogu perega. Sügis on kopraperele
kõige tegusam aastaaeg, sest siis kogutakse talvevarusid ja valmistatakse talveks ette paise.
Näritakse lehtpuudelt oksi, veetakse need kuhila lähedusse vee alla ning kinnitatakse mutta.
Varutakse peamiselt noori puid, sest neid on mugavam ,,lõigata" ja vedada. Talvel, kui
veekogu katab jää, kuluvad sellised toidutagavarad marjaks ära. Kuna koprad ei maga
talveund, siis vajab ligi kuueliikmeline koprapere ema, isa, käesoleva ja eelmise aasta
pojad talve üleelamiseks rohkelt toitu