Hariliku ebapärlikarbi elu ja ohustatus Eestis
kättesaadavust.
Viimastel aastatel on harilikku ebapärlikarpi kõige enam ohustanud kobraste tegevus, kes vett
paisutades ning urge kaevates suurendavad settekoormust ning muudavad oluliselt veekogu
hüdroloogilisi tingimusi. Paisutatud aladel väheneb voolu kiirus ja vooluga kaasa toodud
setted kuhjuvad esmajoones jõe põhja, mille tulemusena vool aeglustub. Paisutuse piirkonnas
mattuvad karbid setete alla ning see põhjustab nende hukkumise. 2003. aasta sügisel
kontrolliti koprapaisu lõhkumise järel setete paiknemist ja nende mõju karpidele: karbid olid
mattunud ja setete all surnud ligikaudu poole kilomeetri ulatuses. Esmase hinnangu kohaselt
suri üle 5000 ebapärlikarbi.
Vähemesinevatest ohtudest harilikule ebapärlikarbile võib nimetada tema vaheperemeesliigi,
jõeforelli, arvukuse vähenemise ning ka kõrgete temperatuuride esinemise pikemal perioodil,
mille tulemusena võib veekogu temperatuur tõusta üle 18 °C. Potensiaalseks ohuks on