Nimetu
hakati läbi vaatama, siis matus dateeriti varasemaks (11. saj keskpaik).
Kalme oli tõenäoliselt väga pikka aega kasutusel. Kaks hilisemat luustikku
võivad pärit olla isegi keskajast. Selle kalme põhjal selgeid järeldusi teha ei
saa.
Ka Eestist on leitud viikingite aardeid, kokku u 5000 araabia münti. Seliseid
münte hakkab meil ilmnema 9. – 10. saj. Hõbeaarded kujutavad endast
ülejääki kaubanduses. Eestlased pakkusid nt kopranahku. Viikingiaegsetes
linnustes on päris palju kopraluid, kopranahk oli Araabias eriti kõrges
hinnas, andis sooja ja pidas vett. Müüdi ka nn kopramääret, mis pidi olema
oluline komponent potentsiravimis. Äri võis käia ka teiste kaupadega. Turul
liikusid ka orjad ja orjatarid, mees 300 g hõbedat, naine 200 g hõbedat,
idamaades mees 1000 g hõbedat, naine 6000 g hõbedat. Üheks oluliseks
tegevuseks Eestis oli ka vahenduskaubandus. Ühele naaberalale müüdi
kaupa, saadi midagi vastu, see omakorda müüdi teistele naabritele, kuna
annaabi.ee 
