Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused
Laboris uuriti ravimite koostist ning
toimet katseloomadel, kasutades eksperimentaalse füsioloogia meetodeid, mida samal ajal Tartus
täiendasid Fr. Bidder jt.
Buchheimi järglane farmakoloogia, dieetika ja meditsiiniajaloo professori kohal aastail 1869-
1872 oli Tartu ülikooli kasvandik Johann Ernst Oswald Schmiedeberg (1838-1921). Tartust
hiljem Strassbourgi ülikooli farmakoloogia professoriks kutsutud Schmiedeberg oli saavutanud
rahvusvahelise tuntuse 1869. a koos assistent Richard Koppega tehtud töös, milles muskariini
ning atropiiniga sooritatud loomkatsetel tõestas nende kahe mürgi antagonismi. Töö pani aluse
vegetatiivse närvisüsteemi farmakoloogiale, lisaks oli jõutud õpetuseni vastumürkidest, millega
omakorda on kaudselt seotud kemoteraapia areng (20. sajandi alguses arendab selle suuna lõpuni
nobelist Paul Ehrlich).
Karl Ernst v. Baer (1792-1876). (Königsbergis, 1828. a, juba Burdachi kolleegina, läks Baer