"koppega" - 1 õppematerjal

Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused

Laboris uuriti ravimite koostist ning toimet katseloomadel, kasutades eksperimentaalse füsioloogia meetodeid, mida samal ajal Tartus täiendasid Fr. Bidder jt. Buchheimi järglane farmakoloogia, dieetika ja meditsiiniajaloo professori kohal aastail 1869- 1872 oli Tartu ülikooli kasvandik Johann Ernst Oswald Schmiedeberg (1838-1921). Tartust hiljem Strassbourgi ülikooli farmakoloogia professoriks kutsutud Schmiedeberg oli saavutanud rahvusvahelise tuntuse 1869. a koos assistent Richard Koppega tehtud töös, milles muskariini ning atropiiniga sooritatud loomkatsetel tõestas nende kahe mürgi antagonismi. Töö pani aluse vegetatiivse närvisüsteemi farmakoloogiale, lisaks oli jõutud õpetuseni vastumürkidest, millega omakorda on kaudselt seotud kemoteraapia areng (20. sajandi alguses arendab selle suuna lõpuni nobelist Paul Ehrlich). Karl Ernst v. Baer (1792-1876). (Königsbergis, 1828. a, juba Burdachi kolleegina, läks Baer