16-19 sajand euroopas
tollal oli see täielikult eraettevõtjatest
inseneride käes. Suurtükke valmistasid
üksikud meistrid, kes töötasid omaette ja
seetõttu oli iga suurtükk ainulaadne.
Alaline armee
Alaline armee polnud tugevnevale riigivõimule just kõige ustavamaks toeks
oma eesmärkide realiseermisel. Lõpuks loobus riik eraettevõtjate vahendusest
sõjaväe suhtes ning asus ise sõjaväge korraldama. Alalise armee peamiseks
koplekteerimisviisiks jäi ikkagi vabatahtlike värbamine, hiljem lisandus
sundvärbamine. Tuli ka ette võidetute sõjaväkke värbamist. Sõjaväkke astuti
erinevatel põhjustel. Paljudele pakkus armee elatist. Sõjaväkke mindi ka
seiklushimust ja muidugi ka selleks, et saaks hõlpsamini ära elada.
Teenistusse võeti lepingu alusel ja suhteliselt pikaks ajaks.
Tihtipeale oli nii, et sõdur unustas tsiviilelu ja keskendus elu lõpuni