Põrgupõhja uus vanapagan
kirvega. Koorisid loomad (lehma ja karu) ja raiusid tükkideks. Lehmalt said liha, karult nahka. Nahk
võeti hiljem ära, lehma eest tasuti, kuid raha võttis Ants endale, kuna ta oli lehma naha juba ammu
enne ära viinud, seega jäid Jürkale vaid karuliha-käntsakad ja lahja lehmaliha. Kui karu murrab, peab
riik välja maksma, sest karu on riigi sakste jahiloom, ja igamees peab ise oma loomad toitma. Said
Antsult uue, veel kiitsakama lehma. Elu algas: Jürka oli Antsu juures tööl, eit kopitses üksinda kodus.
Jürka leidis oma töö tegemiseks mahti vaid öösiti ja pühapäeviti. Kase minia Leeni tuli, tahtis kassi
tagasi, kuna ämm pidavat teda pidevalt kassivargaks sõimama.
,,Tulime siia, et ulualust leida, aga nüüd oleme peremees ja perenaine. Kasski on meil juba."
,,Kui kord sai tuldud, eks siis pea selle risti endale võtma."
Ants: ,,Sõnakas eit sul, kallis Vanapagan, endisel oli tossikene"
annaabi.ee 
