Harilik tamm
tüvesein kogukat võra enam kanda ja puu võib suuremas tormis variseda. Tüve
sisemusest veeti välja kaks autokoormat kõdu ja prahti. Tühjendamise käigus leiti puu
õõnsusest ka sajanditevanuseid relvade jäänuseid. Õõnsusesse, kuhu mahtunuks viis
inimest ümber väikese laua näiteks kohvi jooma, ehitati tellistest, raudarmatuurist ja
betoonist kunstsüdamik. See hakkas tüve ja võra seestpoolt toetama. Vanad
oksaaugud kujundati tuulutuskäikudeks, et tüvi seestpoolt ei kopitaks. Avaused kaeti
metallvõrguga lindude eest, kellel võiks tulla tahtmine sinna pesa rajada. Tüve
hargnemiskohta ehitati raudluuk, kui peaks olema tarvis pääseda tüve sisemusse
kunstsüdamikku parandama.
Tamme-Lauri tamme kohta on teada mitmeid rahvajutte. 1979.aastal vestis
lugusid Tamme-Lauri talus elanud 76-aastane Ella Alliksaar. Ta kõneles, et puu
olevat kasvama läinud Rootsi kuninga maa sisse löödud vehmrist (vankri aisast).