Eesti uusaeg (1710-1900)
Alal tuli hoida
Vene riigi koosseisu. Rootsi ja Venemaa olid mõlemad äärealadega hädas.
Oma päritolult olid kindralkubernerid reeglina kõik sõjaväelased.
Teisejärguliseks asjaks oli tsiviilhaldus, mis olid kohalike omavalitsuste käes.
Teataval määral tuli kindralkuberneridel täita ka kohtufunktsioone kõrgeima kohtu
juures tegevad.
Igapäevast elu juhib kindralkuberneri kantselei, puhtalt bürolkraatlik institutsioon.
Sekretärid, kopistid (dokumentide ümberkirjutajad) jne. Kaks osakonda saksa ja
vene osakond (asjaajamiskeele järgi). Venekeelset asjaajamist oli vaja eelkõige
selleks, et suhelda Peterburiga.
Kantseleid tegelesid palvekirjadega, aga oli ka inimesi, kes vajasid reisipasse,
sünnitunnistusi, samuti sadamates tollide korjamise korraldamine. Kroonutulud
laekusid kohtadelt, sisse tuli seada vastavad renteid, Liivimaa poole peal kolm,
Eestimaal neli
annaabi.ee 
