Eesti raha 1918-2011
2:3 ja üle 10000 kursiga 1:2 (V.Malken,1997, :lk.15). Reformijärgsed rahatähed kandsid
aastaarvu 1947 ja nimiväärtus oli neile märgitud kõigi liiduvabariikide keeltes.
1961. aastal toimunud rahareformi käigus muudeti nii paberraha kui ka müntide
välimust. Vanade rahamärkide ümbervahetamine viidi läbi esimese kolme kuu jooksul.
Hinnad jäid samaks aga vahepeal odavamaks muutunud rublad vahetati uute 10 korda
kallimate vastu. 10 kordselt tõusis ka 1-, 2- ja 3-kopikaliste kurss, uut 5-kopikalist enam
käibele ei lastud (V. Malken, 1997, :lk.15). Paralleelselt vanade kupüüridega ilmusid
1991. aastal ringlusesse muudetud kujunduse ja vastava aastaarvuga paberrahad. Kõige
suurem Eestis käibele tulnud Nõukogude Liidu rahatäht on 1000 rubla.
Rubla on oma nime saanud venekeelsest tegusõnast , mis tähendab tõlkes
raiuma. Ajalooliselt oli rubla teatud kaaluga raiutud hõbedatükk. Värvideks oli
annaabi.ee 
