Tõde ja Õigus II Terve tekst
öökuuesaba ka lilletatud kretongi lehvima ja laskis tema taga näha kahekordseid, ülekuti
üksteise sammaste otsa asetatud voodeid. Suure kapi otsas, mille külge oli kinnitatud eesriiet
kandva traadi teine ots, seisid kõrvuti kaks kipsist rinnakuju. Need olid asjad, mis köitsid Indreku
tähelepanu. Aga nende vaatlemisse süvenemiseks polnud tal aega, sest direktori ärevus näis
aina kasvavat. ,,Kopfschneider! Kopfschneider!" hüüdis ta korduvalt ikka ägedama häälega. Kui
ei tulnud vastust ega ilmunud hüüetavat, tõmbas direktor jällegi Indrekut näpuga ja nüüd avas ta
suure toa kolmanda ukse, mis viis kuhugi väikesesse pimedasse ruumi. Avatud uksest tungival
valgusel Indrek nägi ka siin kahekordseid voodeid.
,,Minu kannul!" käsutas direktor Indrekut, kes oli temast paar sammu maha jäänud. ,,Muidu
pärast lööte pimedas oma silma pääst välja ja härra Maurus peab maksma. Sellepärast ikka
annaabi.ee 
