Kanti filosoofia, "Prolegomena" analüüs 2. osa
Kuid niisugusel lähenemisel on oma hind. Kant käsitleb meie tajusid, mida me kogeme
enamasti ju terviklike ettekujutustena, vormitu, “meeleliste muljete toorainena” (B 1), millele
mõtlemisel tuleb alles anda esemete ühtsus ja kuju, millistes me kõiki neid asju tunneme.
Kogetud tegelikkust tuleb alati käsitleda ka “meie” poolt vormitud, mitte aga lihtsalt eest-
leitud tegelikkusena.
Kanti nimetab oma lahendust teadusliku teadmise võimalikkuse probleemile koperniklikuks
pöördeks filosoofias. Analoogia on siin selles, et nii nagu Kopernikus saavutas tähistaeva
nähtavale liikumisele parema kirjelduse sellega, et ta muutis senise astronoomiaga võrreldes
teoreetilist lähtekohta – asudes seisukohale, et maakera, millel paikneme meie kui vaatlejad,
ei ole mitte nähtava maailma liikumatu keskpunkt, vaid tiirleb ümber Päikese – nii paneb ka
3
Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI