Galileo Galilei
said nunnad, aga pojast sai Galileo pärija, kes arendas edasi ka oma isa leiutisi, teiste seas
ka pendelkella.
1613. aastal andis Galileo välja raamtu päikeseplekkidest. Raamatust tekib tüli
jesuiidist astronoomi Christoph Scheineriga, kes väitis et tema oli enne Galileod
vaadelnud päikeseplekke. Tegelikult ei olnud kumbki neist esimene vaatleja, esimesena
vaatles päikseplekke madalmaade astronoom Johannes Fabricius. Raamatus avaldati ka
esimene selgesõnaline Koperiniku maailmasüsteemi toetav avaldus.
Aastal 1619, Galilei Rooma-külastuse ajal, moodustas paavst Paulus V komisjoni
Koperniku ideede uurimiseks. Komisjon leidis, et Maa liikumine on väärarusaam ning et
Päikese pidamine maailma keskpunktiks on absurdne. Sellega oli katoliiklastel keelatud
Koperniku ideesse uskuda. Katolik kirik tunnistas Koperniku idée alles 1992.aastal
õigeks.
1632. aastal avaldatud raamat "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta.",
annaabi.ee 
