Kirjanik ja tema aeg. Juhan Smuul "Jäine raamat"
Aleksandria jällegi rahvuste
konglomeraat. See oleks nagu muhameedlaste Meka, kus elu on aktiivne ja
kärarikas. Mehed läksid “Pobeda” laevale varsti üle. Meeskond jättis
üksteisega hüvasti. Smuul kirjeldab, kuidas Koperaatsia kui nende laev oli
siiski teinud kangelasliku reisi, pikema kui maakera ekvaatorivöö, olles
läbinud jääd ja torme. Alles kuu või pooleteise pärast oleks Koperaatsia
jõudnud Riiga või Leningradi nagu harilik laev. Kuigi mehed kirusid
Koperaatsiat, oli neil kõigil selle laeva vastu soojad ja head sõnad. Kõik jätsid
Koperaatsiaga kenasti hüvasti, teades selle nõrkusi kuid ometi oli see laev
justkui truu sõber. Kui Juhan Smuul enam Koperaatsiat “Pobeda” pardalt ei
näinud, tundis ta, et tema reis oleks sellel kohal lõppenud. Smuuli jaoks on
see reis üks tema elu laineharju, mis pahisedes orgu langeb ja puruneb.
Arvan, et eesti rahval ja Juhan Smuulil oli väga hea meel, et ta sellise reisi