Kiililised
Kiililisi iseloomustab kõige enam nende sihvakad võrkjad neli tiiba, suurte silmadega pea ja
pikk ja saleda tagakehaga. Kiililiste keha on tavaliselt erksalt värvunud , enamasti sinise või
rohelise kirju . Keha ja tiibade mõõtmeid arvestades on kiililised suurimad putukad Eestis.
Kiililiste liike on üle 4500, Eestis aga 57 liiki .Kiililised on röövtoidulised , nad püüavad
saaki õhust ning söövad kõike kellest jõud üle käib .Saaki nad aga püüavad võimsa labidja või
kopalaadse alahuulega ehk püünismaskiga . Kiilid on aktiivsed , päeval soojal ajal aga õhtul
või jahedal kliimal muutuvad nad uimaseks ja tarduvad mõnele taimele. Kiilid elavad kõige
rohkem veekogude kallastel. Kiilid paarituvad õhus ning nende vastsed elavad veekogude
põhjas ja on ka röövtoidulised. Vastsed hingavad trahheelõpustega. Vastne kasvab aina
suuremaks , kestub mitu korda ning ronib enne valmikuks saamist taimedele , kus tuleb
viimasest vastsekestast välja täiskasvanud kiil .
annaabi.ee 
