Tarvitatakse värvitut, klaasiläikega, tükkidena müüdavat dammari sorti. Käesoojuses dammar muutub kleepuvaks. Dammarit kasutatakse vesiselge värvusega õlilakkide ja nitrolakkide valmistamiseks. Sulamistemperatuur 120 - 200 °C. Elemi Erilise, tärpentinõli lõhnaga vaik. Tarvitatakse piirituslakkides pehmendajana - hoiab laki kihi elastsena. Kampol Saadakse männivaigust peale tärpentini väljautamist. Moodustab vähese vastupidavusega kihi. Sulamistemperatuur on 100 - 130°C. Kopaal Kopaalvaik on tekkinud aastatuhandeid maa sees lebanud okaspuude vaigust. Kopaalvaiku kasutatakse õli ja piirituslakkides. Kuulub kõvade vaikude hulka. Sulamistemperatuur 180 - 200°C. Mastiks Mastiksvaiku müüakse kollaste kuni roheka värvusega tükkidena. Lahustub piirituses. Kasutatakse eriotstarbel nt. kuldamislakkide juures. Sulamistemperatuur 105 - 150°C. Isotex-loodusvaik SOTEX siseviimistlusplaate kasutatakse nii uusehitistes kui ka vanade ehitiste
Naturaalseid vaikusid on kasutatud varajastest aegadest, peamiselt lakkidena, kuid ka värvide sideainete ja liimidena. Neid on tihti segatud õlide või vahadega, viimaste kõvaduse ja adhesiooni parandamiseks ning sulamistemperatuuri tõstmiseks. Õhu käes vaigud tahenevad aeglaselt ja eeterlike õlide lendumise, oksüdeerumise ja polümeriseerumise tõttu muutuvad kõvaks. Naturaalsed vaigud jagatakse kõvadeks, nagu merevaik, kopaal ja pehmeteks, mille hulka kuuluvad dammaravaik, massiksivaik, pistaatsiavaik ja lehisevaik. Kunstlikul teel toodetavatest vaikudest võiks nimetada alküüdvaiku. Tänu oma läbipaistvusele toovad vaigud värvide omadused esile, takistavad värvide tuhmumist ja kaitsevad neid niiskuse eest. Maalimisel kasutatavad vaigud peavad vastama järgmistele nõuetele: a) vaigud peavad olema keemiliselt neutraalsed värvides sisalduva õli ja pigmendi suhtes; b) vaigud ei tohi olla hügroskoopsed, s.t
annaabi.ee 
