Tõde ja Õigus II Terve tekst
Ta isegi ei teadnud õieti, kumba oli temas rohkem, kas Marksi või
Nietzschet, aga üks oli kindel, mõlemat oli hea voos. Ent kui inimesel on midagi niisugune hea
voos, siis tahaks ta sellest ka teistele jagada, et näidata oma rikkust, sest inimene ei rahuldu
sellega, et tal midagi on, vaid tema tahab tingimata, et ka teised teaksid, mis tal on. Selle
inimliku nõrkuse tagajärjena tekkisidki need elavad kõnelused Miilinõmme ja Koovi vahel, mis
tundusid peaaegu tülidena. Koovil nimelt ei olnud õiget filosoofilist arusaamist ei marksismist
ega üliinimesest, sest marksism ja nietzscheism olid tema arvates antipoodid, millega Miilinõmm
ei võinud leppida.
,,Üliinimene ja marksistlane antipoodid?!" küsis ta imestunult. ,,Helde jumal, miks? Minu arvates
on see trafareet. Üks on tingitud teisest -- nõnda oleks õige. Või arvad sina, et harilik surelik,
näituseks meie kahekesi, suudaks olla marksistlane? Saa minust õieti aru -- marksistlane
annaabi.ee 
