Tõde ja Õigus II Terve tekst
teha, aga tallab tuult edasi, nagu oleks see tema saatusevanne, millest vabanemiseks pole
lootust. Rähkleb nõnda varasest hommikust hilise õhtuni ja teenib vaevalt niipalju, et jätkub
ulualuseks, viletsaks kehakatteks ja vahete-vahel mõne raamatu ostmiseks, mida armastab ehk
ilmas üle kõige. Tema sagedamaks kaaslaseks on Timusk, kellega istub einestades kõrvuti
õpilaste lauas, süües nendega ühist ,,lõrpi". Ka Timusk kuulub ülikooli ja tallab samuti tuult nagu
Koovigi, aga tema tuuletallamine sünnib enam varjatud kujul -- kuski põranda all. Timusk on
nimelt väga vaikse loomuga inimene ja sellepärast tahaks ta teisi, maksku, mis maksab, varem
või hiljem mässama ajada. Mässama igal tingimusel ja ükskõik mis alal. Timuski arvates ei olegi
seda eluala, kus ei võiks mässata.
Kui Indrek Koovi soovitusel saksa keele asjus tema poole pöördus -- tuli minna mööda
pimedaid treppe peaaegu katuse alla, Siberi valdkonda -- leidis ta tema toas samasuguse
annaabi.ee 
