Suhtlemispsühholoogia
ei julge seda teise vastu tunda, olen hoopis enda vastu vihane. Vahel ka somaatiline,
kui keha hakkab adevatselt väljendamat agressiooni välja elama. Positiivne aspekt
saad sellega ennast aidata, mida ootad teistelt, teed ise endale (laps teeb endal enne
magajäämist pai või armastan ise ennast). Selle taga tihti hirmud hülgamise või
purustamise eest. Tuleb teadvustada, kelle vastu tunded tegelikult on ja see temale
peegeldada.
4. Koosvoolamise puhul puuduvad piirid mina ja sina vahel. Tundeid ei näidatagi välja.
Töö kollektiivis määramatu hall olukord, kus välditakse igasugust partneri
puudutamist, teise igasugust tasakaalust väljaviimist. Tekitab pikaajaliselt neuroosi,
allasurutust.
5. Üritatakse ära viia kontaktiloomise hetkeks ennast või parterit. Naljad, ebasobilikud
jutud, kõik selleks, et vältida reaalset kontakti. Hajutatakse tõsine teema.