Suhtlemispsühholoogia
katkestamiseoskus, minapiiride tunnetamine ja realiseerimiseoskus, kontakt oma enda
tunnetega, vastutus nende eest, töö iseenda ja parteriga).
Üldiselt inimene üritab oma tasakaalusesundit hoida (ei taha teisega suhelda, tahetakse oma
mõtet säilitada), kuid kontakt eeldab, et tasakaaluseisundit kõigutatakse. Vastupanu tähendab
seda, et ei laskuta kontakti. Introjektsioon (sissekujutamine), projekstiooni (eeldamine),
retroflektsioon (tahapoole painutus, endasse), konfluents (koosvoolamine, kokkusulmaine) ,
defektsioon (vajumine, kõrvale kallutamine).
1. Üks osa keskkonnast võetakse enda osaks. Tihti endale teadvustamata oleme endale
omastanud kellegi teise hoiakud, seisukohad, käitumise ning meile tundub, et need on
meie enda omad. Tihti tundub, et see on meile võõras, seisab eraldi, kuid on kaasatud.
Tihti saadavad sõnad: ma pean, mul tuleb (inimene ise ei ole subjekt vaid objekt).
Ambivalentne seisund