väärtused ning negatiivseks kui ühe tunnuse väärtuste kasvades teise tunnuse väärtused kahanevad. Korrelatsioonikordaja näitab, kui suure osa ühe tunnuse varieeruvusest on selgitatav teise tunnuse varieeruvuse kaudu. Väljendab lineaarse seose olemasolu, seose tugevust ja suunda arvuliste tunnuste vahel. (intervallskaala korral viimane). Determinatsioonikordaja näitab kui suure osa ühe tunnuste hajuvusest on kirjeldatud teise tunnuse poolt. Näitab kahe tunnuse koosvarieeruvust protsendina. Seost kirjeldava mudeli leidmiseks kasutatakse regressioonanalüüsi. Aegreaks nimetatakse arvandmete rida, mis kirjeldab suuruse ajalist muutumist. Aegrida saadakse korduvvaatluse kasutamisel. Momentrida- iga element on seotud teatud ajamomendiga. Perioodrida- Iga element on seotud mingi ajavahemikuga, perioodiga.
omistusi, teiste puhul kipume eeldama, et nende käitumise põhjused tulenevad inimese isiksusest, mitte keskkonnast. Viga võib tuleneda ennastsäästvast eelarvamusest kaldume oma edupõhjuseks pidama endaga seotud tegureid (tarkus, töökus jne, ebaedu põhjuseks on teised. Lisaks me kasutame omistusi tehes teadmisi asjade tavalisest seisust, kasutame omistusele hinnangu andmiseks koosvarieeruvust st me vaatame, millal ja kui sagedasti asjad juhtuvad. Kelley (1973). Koosneb III komponendist. Konsensus/üksmeel st teiste inimeste käitumise arvesse võtmist. Kas teised inimesed, käituvad samas olukorras samamoodi - kas kaebusi on ühe juhi kohta (konsensus väike) juhtide kohta tihti (konsensus suur) kas kõik jäävad hiljaks või mina üksinda. Eristatavus käsitleb toimingu objekti - kas inimene käitub teatud viisil ainult ühes kindlas olukorras
annaabi.ee 
