Need olid sõjad erinevate väepealike vahel, kes kõik püüdsid oma võimu laiendada. Näited kodusõdadest: Kodusõda Mariuse ja Sulla vahel I sajandi alguses eKr. See lõppes Lucius Cornelius Sulla võiduga, kes 82. aastal eKr kehtestas Roomas oma diktatuuri. Sulla valitsemise ajal levis kogu Rooma vabariigis vägivald diktaator vabanes isikutest, kes talle vastu töötasid, nende varandus konfiskeeriti. 60. aastal eKr tekkis Roomas TRIUMVIRAAT see on kolme mehe võim ehk koosvalitsemine. Nendeks meesteks olid kolm tuntumat väejuhti Crassus, Pompeius ja Caesar. Triumviraadi aeg oli vabariigi lõpuaastail ajutine rahuaeg Roomas. Lõppes see 53. aastal eKr, kui Crassus suri. Siis puhkes uuesti kodusõda Pompeiuse ja Caesari vahel, mis lõppes 48. aastal Caesari võiduga. Aastad 48-44 eKr oli Roomas Gaius Julius Caesari diktatuur. Caesar oli Rooma vabariigi lõpuaastate üks tuntumaid ja andekaid riigimehi ja väejuhte. Tema tähtsus Rooma ajaloos:
-71.a. eKr) juht. Traianus oli Rooma keiser (98.-117.a.), kelle ajal oli riik kõigi aegade suurim. Julius Caesar (100.-44.a. eKr) oli Rooma väejuht ja riigimees, kes vallutas Roomale Gallia ja Britannia. Augustus (63.a. eKr 14.a.) oli esimene Rooma keiser. Diocletianus ( 284.-305.a.) oli Rooma keiser, kelle ajal taastati keisririigis kord ja piiride julgeolek, kes kehtestas 4 keisri koosvalitsemise, millest kujunes hiljem 2 keisri koosvalitsemine. Rooma keiser Constantinus (306.-337a.) legaliseeris 313.a. ristiusu ja 330.a. tegi Rooma pealinnaks Konstantinoopoli. Hilise keisririigi ajal muutus Rooma riik oluliselt. Tugevnes keskvõim, sellele aitasid kaasa arvukad ametnikud ja asevalitsejad ning see, et inimesed kinnistati oma piirkonda ja ametisse (see samm kergendas maksukogumist). Seisuslik ühikond nägi välja selline: Keisri võim oli piiramatu, ta hakkas tituleerima end isandaks (dominus). Ainult
annaabi.ee 
