Keskaeg
Kloostrite teke
Keisrivõimu langemine Lääne-Euroopas suurendas piiskopi religioosset ja poliitilist võimu
tähtsust. Kogu kristlik maailm oli juba vanaajast peale jagatud piiskopkondadeks, mille
eesotsas olid piiskopid. Piiskop pühitses ametisse preestrid. Arvukad mungad ja vähemal
määral ka nunnad elasid kas üksiklaste ehk eremiitidena või moodustasid kogukondi-
kloostreid. Neid oli kõikjal Vahemere maades. Lääne-Euroopas tõid sellesse kirevusse
ühtsust püha Benedictuse koostrireeglid. Benedictus Nursiast rajas tähtsaimaks kloostriks
kujunenud Monte Cassino kloostri. Tema reeglite järgi oli munkade jaoks peamine
alandlikkus ja distsipliin. Ei tohtinud uhkeldada äärmusliku lihasuretamisega, vaid tuli
isekusest täielikult lahti öelda, loobuda omandist kui ka omaenda tahtest ja alluda
vastuvaidlematult kloostriülemale ehk abtile.
Briti kloostrikultuur
Briti kloostrites tegutsevad mungad (õpetlased) huvitusid ühteaegu nii ladinakeelsest
annaabi.ee 
