tuumakütuse töötlemine, rikastamine, kasutamine ja ladestamine suure keskkonnamõjuga. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tuumaenergia hind Uue tuumaenergiaprogrammi algatamine on väga kallis. Teadlane Amory Lovins on välja arvutanud, et ühe investeeritud Eesti krooni eest saab 1 kwh tuumaelektrit, 1,2-1,7 kwh tuuleenergiat, 2,2-6,5 kwh koostootmisjaamas. Tuumaenergia kasutamine maailmas Maailmas toodetakse rohkem kui 16% kogu elektrienergiast tuumkütuse baasil. Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30-s riigis On veel 284 õppereaktorit 56-s riigis 220 reaktorit on paigutatud laevadele või allveelaevadele. Tuumaenergia Tuumaenergia katab suurima protsendi kogu riigi elektrivajadusest järgmistest riikides: Prantsusmaa ~78% Slovakkia ja Belgia ~55% Rootsi ~50%
Olmejäätmete (tavajäätmete) kütteväärtus võib tulevikus suureneda, kuna suureneb ühekordsete pakendite, sh plastpakendite kasutamine. Kütteväärtus võib suurendada ka mittepõlevate materjalide (klass, metall) ning niiskete biolagunevate jäätmete liigiti kogumine ja eraldamine. KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Punning, J-M., Käärd, A. 2008.Olmejäätmed ahju. Energia Kliima Jäätmed. Tallinn. 2. Heinam, U. 2008. Prügi ahju! Jäätmete taaskasutus IRU koostootmisjaamas. Eesti Energia. 3. Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon. Veebruar 2007.Euroopa Parlamendi Keskkonnakomisjon toetab jäätmehierarhiat. Teabeleht 9. 4. Eek, P. 2009. Elukeskkonna arengukava, Riigi Jäätmekava 2008-2013 ja taaskasutuse meemte osa jäätmekäitlus arendamisel. Keskkonnaministeerium. Jäätmeosakond. http://www.kik.ee/static/files/93.PEek_Taaskasutamine%20ettekanne%20250909.pdf 5. Keskkonnaministeerium. 2008. Riigi Jäätmekava 2008-2013. http://www.envir
annaabi.ee 
