aastatel, kuid peale seda on selle osatähtsus vähenenud. 2001. aastal toodeti 126 tuhandest tonnist põlevkiviõlist 92,1% soojusenergiat. Põlevkivist saadud soojusenergia kasutuse osatähtsus on suurem Kirde Eestis. [] Kütuses sisalduva energia kasutusefektiivsus suureneb, kui elektrijaam toodab samaaegsalt elektrile ka soojust, vastavalt auru või kuuma vee näol tööstuse vajaduseks, linnade ja asulate kütteks jne. Selliseid jaamasid nimetatakse koostootmis-jaamadeks. Lisaks elektrile toodavad soojusenergiat põlevkivist Eestis Balti, Kohtla-Järve ja Ahtme soojuselektrijaamad. Näiteks Balti elektrijaamast (riigi suurim soojusenergia tootja) saavad auru Narva linna tööstusettevõtted ning sealt omakorda väljastatavat kuuma vett kasutatakse linna kütteks. [] Illustratsioon 1 Balti Elektrijaam Illustratsioon 2 Eesti Elektrijaam (http://www.powerplant.ee/ ) (http://www.powerplant.ee/ )
Paljud arvavad, et pikema aja jooksul võivad inimese tervisele väga kahjulikud olla ka elektri ja soojuse koostootmisjaamad. Näiteks Bologna äärelinna kerkinud kombijaama ehitustööd panid linnavõimud keskkonnaaktivistide ja arstide survel seisma. Modena ülikoolis aastaid peentolmust tingitud väärarenguid ja kasvajaid uurinud nanopatoloog Antonietta Gatti ütles Postimehele, et Põhja-Itaalias Emilia-Romagna maakonnas, kus on kokku kaheksa koostootmis- ja tuhastusjaama, on inimeste eluiga suures osas just nanosaaste tõttu keskmiselt kolm aastat lühem. Gatti uuringud tõestavad, et mida väiksemad on nanoosakesed, seda agressiivsemad need on. «Eriti ohtlikud on ühest mikronist väiksemad osakesed, mida kõrgtemperatuuril põletamise põhimõttel toimivatest mootoritest ja põletusjaamadest õhku paisatakse. Need on minutiga õhust meie kopsus ja tunni ajaga maksas või mujal kudedes,» räägib Gatti ja lisab, et niisuguses suurusjärgus
annaabi.ee 
