Kodanikuühiskond tähendab suutlikku avalikku sektorit, tugevat erasektorit ja aktiivset kolmandat sektorit. Kolmandas sektoris tegutsevate organisatsioonide õiguslikeks vormideks on mittetulundusühing (MTÜ), sihtasutus (SA) ning seltsing. Eestis toimub kodanikuühiskonna arendamine vastavalt Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioonile. Kodanikuühiskond on laiem mõiste kui kolmas sektor; termin põhineb järgneval loogikal: Ühiskonda saab jaotada kolmeks koostoimivaks sektoriks. 1. Avalik ehk riiklik sektor tegeleb üldiste ja rahvuslike hüvede kaitsmise, vastavate poliitikate kujundamise, seadusandluse jms nii üleriigilisel kui kohalikul tasandil. 2. Ärisektor, mis tegeleb kasumi tootmisega ettevõtluse kaudu (osa erasektorist). 3. Kolmas sektor, mis viimase aja arengute põhjal on omakorda jagunenud kaheks segunenud osaks(osa erasektorist):
kehtestatud minimaalne hinnatase, millest kauba hind allapoole langeda ei tohi. Taolist riigipoolset hinnakontrolli kasutatakse reeglina kodumaiste tootjate kaitseks (näiteks põllumajandussaaduste kokkuostuhinnad). Turg teeb hinna. Tootjatel on õigus oma kaupade või teenuste eest küsida kõrgeimat hinda, kuid tingimuseks on, et see hind vastaks nõudmisele ja rahuldaks ka ostjaid. Majanduse tegevusvaldkonnad Ühiskonna võib lihtsustatult jagada kolmeks koostoimivaks sektoriks: Ø avalik sektor; Ø ärisektor; Ø kolmas sektor. Avalik sektor tegeleb üldiste rahvuslike huvide kaitsmisega seda kujundava poliitika ja seadusandlusega. Avaliku sektori moodustavad riigiasutused ja kohalikud omavalitsused ehk riiklikud institutsioonid: Ø seadusandlikud asutused (Riigikogu) Ø keskvalitsus (ministeeriumid) Ø kohalikud omavalitsused (linna- ja vallavalitsused) Ø muud avaliku sektori juhtimise ja korraldamisega tegelevad organisatsioonid
annaabi.ee 
