Linnastumiseks e. e.suurlinnad.Linnastumise tase 50% Suburbanisatsioon. Linnastumise tase tõuseb 70-80% III algas Euroopas, Põhja-Am 20.saj viimasel veerandil. Lahti linnastumine (vastu) e.kontraurbanisatsioon. Suurlinnade inimesed hakkasid võimaluste piires rajama elukohta linnast välja, kuid säilitasid suhted linnaga. *suurte linnastute e.aglomeratsioonide teke, see tähendab tuumiklinna ja läheduses olevate asulate koostoimimis protsess. Nende vahel kujuneb välja ühine infrastruktuur. *Megalopoliste e.hiidlinnade teke, lähestikku paiknevate suurte tõmbekeskuste omavaheline seostumine. *Globaliseerumis protsessiga kaasneb domineerivate linnade e.maailma linnade teke. Nendesse on koondunud rahvusvahelised pangad, börsid ja firmade peakorterid. *välja on kujunenud ja regionaalsed tõmbekeskused. (õp lk 57 diagramm) LINNADE SISESTRUKTUUR Erinevate funktsioonidega linna osad e.sektorid.
Marginaalne rahvastik- alarakendatud rahvastik Slummid; getod Kuritegevus Vaesus Sanitaarprobleemid Arengu riigid: suur tööpuudus Linnade tühjenemine Ülelinnastumine Madal iive Ruumi puudus Tööjõupuudus Linnasumisega kaasnevad nähtused: Eeslinnastumine: majanduslik tegevus kandub kesklinnast kaugemale Vastulinnastumine: elanike lahkumine kaugamasse piirkonda Aglomeratsiooni teke: tuumiklinna ja lähedus loevate asulate koostoimimis protsessi. Megalopoliste teke: hiiglinnade teke c. Kuidas võib intensiivne ränne mõjuda riigi rahvastiku soolis-vanuselisele koosseisule? Analüüsi etteantudrahvastiku püramiidi ja selgita põhjusi. d. Kaardi tundmine 7. a. Tootmist mõjutavad tegurid ning muutused tootmise paigutus Rahvusvahelised ehk hargmaised ettevõtted valmistavad toodangut või osutavad rohkem kui
annaabi.ee 
