20. sajandi saksa kirjandus
ja tunneb end mutrikesena mingist masinast. Elu hakkas muutuma mehhaniseerituks.
Hakkas tekkima ka autostumine, inimesed hakkasid rohkem neid tegema ja nendega
liikuma. Neid tohutult toona kardeti. Raudtee rongitransport edenes. Tollal leiutati
kirjutusmasin. See annab ka kirjanduslikele tekstidele teise kuju. Erinevad tehnilised
edusammud.
Erdrücken und Öde das Leben ist total sinnlos. Niikuinii tuleb kohe katastroof, mis
seal enam teha.
Ich-Verlust, Ich-Zerfall koostlagunemine, inimene tunneb end olevat ohvrirollis,
teda ährvardab suur ja hirmus ümbritsev maailm.
Igatsus aktsiooni järele, et midagigi juhtuks. Elu on nõme, stagneerunud ja seisma
jäänud. Noortel inimestel energiapuhang nüüd teeme midagi. Paljud tervitasid sõda
nüüd ometi juhtub midagi.
Tunnete intensiivsus paatos, ekstaas, Aufbegehren, "Schrei"
Aufbruchsstimmung revolutsiooniline meeleolu.
Georg Heym: ma ei tea ,miks ma veel élan, ükski aeg pole tänaseni olnud nii sisutu
annaabi.ee 
