energiat. · Energia vabanemine oksüdeerumisel tähendab seda, et põhimõtteliselt on kõik orgaanilised ained energiaallikad. · Oksüdeerumisprotsessid võivad kulgeda väga erineva kiirusega. · Oksüdeerumisreaktsioone saab kiirendada katalüsaatorite abil ning temperatuuri tõusul · Orgaanilised ained põlevad auru olekus, segunenult õhu või hapnikuga. · Põlemisprotsessi peab algatama süütamisega. · Gaaside või aurude segud õhuga võivad teatud koostissuhte korral plahvatada · Plahvatusohtlikul segul on alumine ja ülemine kontsentratsioonipiir · Pürolüüsiks nimetatakse aine lagunemist kõrge temperatuuri toimel. · Täielik põlemine toimub piisava hapnikuhulga olemasolul
Reaktsioone võib oluliselt kiirendada temperatuuri tõstmisega. Sel juhul võime jõuda põlemise või plahvatuseni. Orgaanilised ained põlevad auru olekus hapnikuga. Põlemisprotsessi peab alati initsieerima süütamisega. Edasi on kõrge temperatuur tagatud oksüdeerumisel eralduvad soojusega. Vedelik ise ei põle, põlevad vedeliku kohal olevad aurud. Mida lenduvam on orgaaniline aine, seda ägedamalt ta põleb. Gaaside või aurude segud õhuga võivad teatud koostissuhte korral plahvatada. Pürolüüs aine segunemine kõrge temperatuuri toimel. Täielik põlemine toimub piisava hapnikuhulga olemasolul. Tahma moodustumine viitab mittetäielikule põlemisele. ALKAANIDE KEEMILISED OMADUSED Alkaanid on tavalisel temperatuuril oksüdeerijate suhtes üpris püsivad. Vähene kalduvus teiste ainetega reageerida on tingitud C C ja C H sidemete suurest püsivusest. Reaktsiooni kulgemiseks on vaja side(med) lõhkuda. C C ja C H sidemete lõhkumiseks
annaabi.ee 
