KIIRGUS - JA NEELDUMIS S PEKTRI TE UURIMINE S PEKTROMEETER- GONIOMEETRI ABIL Spektrist Spekter on kiirgusenergia jaotus sageduste(lainepikkuste)järgi Valge valgus (liitvalgus) on lahutunud koostisosakesteks (värvusteks) Koosneb 7 värvusest Spektrist Üleminek värvuste vahel on pidev. Spekter tekib dispersiooni tulemusel. Spektrite jaotus Is e lo o mu järg i Te kke põ hjus te järg i 1. PIDEVSPEKT 1. KIIRGUS- RID SPEKTRID 2. J OONSPEKT 2. NEELDUMIS- RID SPEKTRID Kiirgusspekter näitab, millise lainepikkuse ja intensiivsusega valgust keha kiirgab tekivad valguse kiirgumisel erinevate ainete aatomitest
tuumadeks. Seosenergia keemias ja tuumafüüsikas Samuti nagu paljudes keemilistes reaktsioonides, toimub ka paljudes tuumareaktsioonides energia vabanemine. Tänu energia jäävuse seadusele on energia kogubilanss tasakaalus. Seoseenergia on energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks. Energia vabanemine toimub seosenergia arvel. Liitosakese seoseenergia on võrdne minimaalse tööga, mis kulub selle liitosakese lahutamiseks(lõhkumiseks) koostisosakesteks. Energia vabaneb liitosakese moodustumisel osakestevaheliste jõudude tööna. Tuumade seosenergia oleneb omapärasel viisil tuuma massiarvust, see viib selleni, et tuumareaktsioonidest on võimalik suuuremal hulgal energiat saada kahes piirkonnas kergete tuumade ühinemisel ja raskete tuumade lõhustumisel. Kergete tuumade ühinemine. Tähed ja vesinikpomm. Tuumade seosenergiad on umbes miljon korda suuremad kui aatomites ja molekulides.
. 40. Mida nimetatakse murdumisnäitajaks? Valguskiire langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on murdumisnäitaja.. 41. Mis on spekter? Spekter saadakse valge valguse lahutumisel spektrivärvusteks. Koosneb 7 värvusest (punane, oranz, kollane, roheline, hele sinine, tume sinine, violetne). Üleminek värvuste vahel on pidev. Spekter tekib dispersiooni tulemusel. Valge valgus (liitvalgus) on lahutunud koostisosakesteks (värvusteks). 42. Mis on prisma? Prisma on kolmnurkse läbilõikega läbipaistev keha, millest läbiminekul valguslaine laguneb spektrivärvusteks. Kasutatakse dispersiooni tekitamiseks. 43. Mis on spektraalanalüüs? Spektraalanalüüs on meetod aine ehituse, koostise kindlaksmääramiseks joonspektrite abil 44. Mida on kujutatud joonisel? 1 sisenemispilu, 2 kollimaatori lääts, 3 prisma, 4 koondav lääts, 5 fotoplaat
. 40. Mida nimetatakse murdumisnäitajaks? Valguskiire langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on murdumisnäitaja.. 41. Mis on spekter? Spekter saadakse valge valguse lahutumisel spektrivärvusteks. Koosneb 7 värvusest (punane, oranz, kollane, roheline, hele sinine, tume sinine, violetne). Üleminek värvuste vahel on pidev. Spekter tekib dispersiooni tulemusel. Valge valgus (liitvalgus) on lahutunud koostisosakesteks (värvusteks). 42. Mis on prisma? Prisma on kolmnurkse läbilõikega läbipaistev keha, millest läbiminekul valguslaine laguneb spektrivärvusteks. Kasutatakse dispersiooni tekitamiseks. 43. Mis on spektraalanalüüs? ©anmet.ptg 2007 6 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________
. 40. Mida nimetatakse murdumisnäitajaks? Valguskiire langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on murdumisnäitaja.. 41. Mis on spekter? Spekter saadakse valge valguse lahutumisel spektrivärvusteks. Koosneb 7 värvusest (punane, oranz, kollane, roheline, hele sinine, tume sinine, violetne). Üleminek värvuste vahel on pidev. Spekter tekib dispersiooni tulemusel. Valge valgus (liitvalgus) on lahutunud koostisosakesteks (värvusteks). 42. Mis on prisma? Prisma on kolmnurkse läbilõikega läbipaistev keha, millest läbiminekul valguslaine laguneb spektrivärvusteks. Kasutatakse dispersiooni tekitamiseks. 43. Mis on spektraalanalüüs? ©anmet.ptg 2007 6 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________
normaalolekusse. Tänapäeval teatakse, et ükski osake pole igavene. Enamus praegu tuntud elementaarosakestest ei eksisteeri üle miljondiku sekundi. Laualambist kiirgunud footon (valguse osake) ei ela kauem kui 10 astmes -8 sekundi. Kõik elementaarosakesed muunduvad vastastikku ja need vastastikused muundumised on elementaarosakeste eksisteerimise peamiseks faktiks. Elementaarosakeste maailmas toimuvad osakeste muundumised, mitte aga osakeste koostisosakesteks lahutamine. ANTIOSAKESED Juba 1928 a inglise füüsik Dirac ennustas uue osakese (elektroni teisiku) olemasolu, mille mass pidi võrduma elektroni massiga, kuid laeng positiivse elementaarlaenguga (elektroni laengut nim elementaarlaenguks). Ennustatud osake positron avastati eksperimentaalselt 1932 a. Teineteisega kohtumisel elektron ja positron annihileeruvad (kaovad) tekitades suure energiaga footoneid st muunduvad valguskvantideks (footoniteks). Footonid võivad ka
annaabi.ee 
