Mikrolaineahi Tiit Sepp Köögifüüsika on pea sama vana kui köök ise. Mikrolaineahi on seevastu suhteliselt hiline lisand meie kööki. Kui Ameerikas sai ta laiatarbekaubaks juba seitsmekümnendatel, siis Eestis hakkas see köögiatribuut levima tunduvalt hiljem. Kuidas mikrolaineahi töötab? Kui tavaline ahi soojendab toitu vahetu soojusülekande abil, siis mikrolaineahi teeb seda toidu koostismolekule mikrolainekiirgusega "raputades". Mikrolainete all mõistetakse kiirgust sagedusega 1300 GHz ehk siis lainepikkusega 30 sentimeetrist 1 millimeetrini. Teadaolevalt avastas mikrolainete toitusoojendava mõju juhuslikult Percy Spencer 1940. aastatel, kui ta ühe mikrolaineradari kõrvale oma pähklikommi unustas ja radar selle ära sulatas. Esimene äriline ahi ehitati 1954 ja laiatarbekaubaks sai ta, nagu mainitud, möödunud sajandi seitsmekümnendatel.
Mikrolaineahi Mikrolaine ahi soojendab toitu raputades koostismolekule mikrolainekiirgusega. Mikrolaine kiirguse sagedus on 1-300 GHz ulatudes kuni 30 cm. Percy Speanser 1940. aastal oli esimene kes avastas mikrolainete soojendava effekti ja esimene mikrolaineahi läks müüki 1954 Ameerikas. Mikrolaineahi soojendab toidu sees olevaid polaarseid molekule, enamasti veemolekule, mikrolainekiirguse tekitatud elektromagnetvälja abil piltlikult pidevalt ümber pöörates, tekitab rohkelt soojust ning toit soojenebki tunduvalt kiiremini kui harilikus ahjus
annaabi.ee 
