"koostisioone" - 1 õppematerjal

Keemia põhimõisted

HÜDRATATSIOON- vt. hüdraatimine. HÜDROKSIID- aine, mis koosneb katioonidest ja hüdroksiidioonidest. INDEKS- elemendi sümboli järel esinev number, mis näitab elemendi aatomite arvu molekulis või ioonide arvude suhet kristallis. INDIKAATOR- aine, mis muudab värvust lahusele happe või aluse lisamisel(värvus sõltub lahuse pH väärtusest). INHIBIITOR- aine, mis vähendab reaktsiooni kiirust; negatiivne katalüsaator. IONIIT ehk ioonivaheti- tahke aine, mis vahetab oma koostisioone teiste ioonide vastu. IOON- aatom või aatomite rürühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng. IOONILINE SIDE- erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side.( metall+ mittem.) IOONILINE AINE- aine, milles ioonid on seotud ioonilise sidemega. IOONILINE KRISTALLVÕRE (ioonivõre)- kristalli moodustuvate ioonide korrapärane ruumiline asetus. IOONREAKTSIOON- ioonivaheline reaktsioon elektrolüüte sisaldavates lahustas.