1920 - 1930. ndad aastad Eestis ja mujal
Usuti, et laialdast
võimu omav riigipea päästab maa ja rahva raskustest ning paneb uuesti maksma kindla
korra. Riigipea ametikoha loomiseks oli aga vaja muuta põhiseadust.
Põhiseaduse muutmist nõudis eriti jõuliselt Eesti Vabadussõjalaste Keskliit.
AlgseltVabadussõja veterane koondanud liiduga ühinesid paljud rahulolematud inimesed
ning sellest kujunes tolle aja suurim poliitiline liikumine Eestis. Oktoobris 1933 kiideti
rahvahääletusel heaks põhiseaduse parandused, mille olid koostamud vabadusõjalased.
Parandatud põhiseadus nägi ette rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomise ning andis
riigipeale laialdased õigused. Riigipea ja uue Riigikogu valimised pidid toimuma aprillis 1934.
Valimistel kavatsesid osaleda ka vabadussõjalased ning nende senine populaarsus lubas
loota valimisvõitu.
Autoritaarne EST 1934-1940
o Vältimaks vabadussõdalaste võitu koondas Päts võimu enda kätte