Eesti kirjanduse ajalugu I
emakeelsele üldhariduskoolile, eestlaste laulu-, mängu- ja põllumeeste seltside asutamine, esimene
üldlaulupidu, rahvusliku teatri sünd, Eesti Kirjameeste Seltsi loomine, hariduspropaganda,
kirjanduse levik, eestikeelse kirjasõna kiirendasid arengut. Rahvusliku liikumise keskuseks sai
Jannseni initsiatiivil 1865. aastal loodud selts ,,Vanemuine", kirjanduselu aktiviseeris 1872. aastal
alustanud EkmS, mis loodi Jakobsoni ideedest lähtuvalt. EkmS suunas vajalike originaalõpikute
koostamistja kirjastamist, avaldas aastaraamatuid, milles ilmus artikleid keeleteaduse, rahvaluule,
ilukirjanduse, ajaloo aladelt, mõned ilukirjanduslikudki teosed.
Hoogsalt alanud rahvuslik liikumine kulges konservatiivse ja radikaalse ehk mõõduka ja käremeelse
tiiva ägedas väitluses, üksmeelselt taotleti ja pooldati majanduslikku ja kultuurilist edenemist, maa
päriseksostmist, tulusamaid põlluharimisviise, sisukama hariduse omandamist. Taotluste põhisisu