esinemine. Ekspeditsiooni käigus koguti paljude seni teadusele tundmata looma- ja taimeliike, samuti kivistisi, kaardistati Taimõri jõe alamjooksu. Tagasiteel Santari saartelt läbis ekspeditsioon Amuuri jõe põhjakalda. Ekspeditsioonil kogutud kollektsioonide materjale töötati läbi veel aastakümneid. Tulemustest ilmus aastatel 1848-78 kollektiivne monograafia reisist äärmisse põhja ja idaossa, mis koosneb paljudest mitmete erialade monograafilistest käsitlustest. Nende koostajaiks olid paljud selleaegsed tuntud teadlased nagu Baer, Lenz, Meyer, Helmersen jt. Rasket, kuid tulemusrikast reisi tähistati väärikalt. Middendorffi vastuvõtul sai teoks Vene Geograafia Seltsi asutamine 1845. aastal. Middendorff pälvis oma kuulsusrikka Siberi reisi tulemuste eest Londoni Kuningliku Geograafia Seltsi Victoria kuldmedali, Vene Geograafia Seltsi Konstantini kuldmedali ja Peterburi Teaduste Akadeemialt K. E. von Baeri kuldmedali. 1855-57 töötas Peterburi TA alalise sekretärina
oblasti kirde- ja Vologda oblasti loodeosas ning lõunavepsa Leningradi oblasti idaosas. Murdeerinevused pole kuigi suured. Vene laene on kõikides murretes palju. Kirjakeel loodi 1932. aastal Leningradi oblasti täitevkomitee vähemusrahvaste osakonna juures tegutsenud Uue Tähestiku Komitee poolt peamiselt keskmurde põhjal. Kasutati ladina tähestikku. Ilmus "Ezmäne vepside azbuk i lugendknig" (Leningrad, 1932) ning seejärel veel umbes 30 algkooliõpikut, koostajaiks ja tõlkijaiks vepsa pedagoogid M. M. Hämäläinen, F. A. Andrejev jt. Ilmus ka vepsa-vene sõnaraamat (1936). 1937 vepsa kirjakeele edendamisest loobuti ning see lõpetas oma eksistentsi. Äsjavalminud õpikud osutusid tarbetuiks ja hävitati. Vepsa keel on jäänud enamasti vanemasse põlvkonda kuuluvate külainimeste omavahelise suhtlemise keeleks. Peaaegu kõik vepslased valdavad vene keelt ning igas vähegi ametlikumas suhtlussituatsioonis, näiteks poes, arsti