EESTI KARISTUSÕIGUS
tavaõiguse kohaldamise keelt, analoogia kohaldamise keeld.
1.3. Karistusõiguse allikad
Seni kehtinud kriminaalõiguses olid kõik karistusõigusenormid kodifitseeritud KrK – sse. See
muutis kehtivat süsteemi ja vastavalt selle §- le 1 on süüteod nii „käesolevas seadustikus, kui
muudes seadustes sätestatud karistavad teod“. Seega jaguneb nüüd Eesti karistusõigus põhi- ja
harukaristuseks.
Vastavalt § 3 lg 3 paiknevad kõikide kuritegude koossseisud KarS- is, seevastu väärteod võivad
olla sätestatud nii KarS eriosas, kui ka muude seadustes.
1
KarS-i terminoloogia kohta vt. J.Sootak. Karistusõiguse termid. Õigus ja keel. Tallinn, 2000, lk 45-52
2
Senise kuritegude ja haldusõiguserikkumiste eristamist luubumise põhjenduste kohta vt. KarSE § 2 phjs 2
Sellise lahendusvariandi kasuks otsustati seetõttu, et pideva õigusliku regulatsiooni laienemise
annaabi.ee 
