EESTI KARISTUSÕIGUS
teatud määral seotud kogemuslikult haaratava reaalsusega.
Normatiivsete ja deskripitiivsete koosseisudetunnuste eristamise tähtsus kehtivas karistusõiguses
on eelkõige selles, et normatiivsete koosseisutunnuste tõlgendamisel on juristidel suurem
vabadus, kui deskripitiivsete tunnuste tõlgendamisel. Teisest küljest on aga just see
tõlgendamisvabadus aluseks üksteisega vastukäivatele ja segastele seisukohtadele. Seetõttu
nõuab normatiivsete koosseisutunnustusega ümberkäimine erilist hoolikust ja teatud tõlgenduse
kasuks otsustamine eriti põhjalikku juriidilist argumentatsiooni.
3.2. Süüteo objektiivne koosseis
Kuigi iga koosseisu mõtteliseks alustalaks on õigushüve, erinevad koosseisud üksteisest oluliselt.
Sageli on objektiivses koossseisus kirjeldatud üksnes tagajärg, teinekord üksnes tegu, samas
võivad sellele lisanduda ka tegija isiku, teosituatsiooni- või koha kirjeldused jms. Igaüks neist on
annaabi.ee 
