mäluasukoha võrra NT: ADD.B-(A0), D0. Autoinkrementne pärast aadressiregistri kasutamist inkrementeeritakse väärtus automaatselt edasi/suuremaks ühe mäluasukoha võrra NT: ADD.B (A0)+, D0. Baseerimisega aadress arvutatakse summana baasregistri väärtusest ja nihkest, mis antakse koos käsukoodiga Indekseerimisega aadress leitakse summana käsukoodiga koosolevast baasaadressist ja kuskil registris säilitatavast indeksist Baseerimise ja indekseerimisega aadress leitakse kahe registri väärtuste summeerimisel Suhteline käsukoodiga antakse kaasa märgiga nihe, mis liidetakse käsuloenduri väärtusele NT: Value1(PC), A0. Segmenteerimine käsus sisalduv operand sisaldab väärtust, mis määrab konkreetse segmendi, kus andmed asuvad ning defineerib ka
loetakse sõna, millele osutab pinumälu osuti ja ss suurendatakse seda nii, et see näitaks järmisele sõnale pinumälu piirkonnas. Baseerimisega adresseerimine arvutatakse aadress summana baasregistri väärtusest ja nihkest, mis antakse koos käsukoodiga. Baasregistris on pikk mäluaadress, indeks lühem. Selline adresseerimine võimaldab teatud elemendile andmestruktuurist juurdepääsu andmebaasi alguse suhtes. Indekseerimisega adresseerimine leitakse aadress summana käsukoodiga koosolevast baasaadressist ja kuskil registris säilitavast indeksist. Kasutamine analoogiliselt baseerimise adresseerimisega. Baseerimisega ja indekseerimisega adresseerimine aadress leitakse kahe registri väärtuste summeerimisel. Ühes neist registritest on baasaadress ja teises indeks. Suhteline adresseerimine käsukoodiga antakse kaasa märgiga nihe, mis liidetakse käsuloenduri väärtusele. Võimaldab programmis tsüklites liikuda nihke võrra edasi või tagasi. 3
antakse koos käsukoodiga. Baasregistris on pikk mäluaadress, aga indeks võib olla lühem. Nihe võib olla märgiga arv. Baseerimisega adresseerimine võimaldab teatud elemendile andmestruktuurist juurdepääsu andmebaasi alguse suhtes. Baas otsustab tavaliselt andmestruktuuri algusele ja indeksiga valitakse teatud kirje. Indekseerimisega adresseerimine – selle korral leitakse aadress summana käsukoodiga koosolevast baasaadressist ja kuskil registris säiltatavast indeksist. Käsukoodiga kaasas olev aadress on pikk aadress. (anal baseerimisega) Baseerimisega ja indekseerimisega aadresseerimine – aadress leitakse kahe registri väärtuste summerimisel. Ühes neist registritest on baasaadress ja teises indeks. Juurde võidakse liita ka veel käsukoodiga koos olev nihe. Suhteline adresseerimine – käsukoodiga antakse kaasa märgiga nihe, mis liidetakse käsuloenduri (PC) väärtusele. See
pinumälu piirkonnas. Baseerimisega adresseerimine: Arvutatakse aadress summana baasregistri väärtustest ja nihkest mis antakse koos käsukoodiga. Baasregistris on pikk mäluaadress aga nihe(index) võib olla lühem. See võimaldab teatud elemendile andmestruktuurist juurdepääsu andmebaasi alguse suhtes. Baas osutab tavaliselt andmestruktuuri algusele ja indexiga valitakse teatud kirje. Indekseerimisega adresseerimine: Aadress leiakse summana käsukoodiga koosolevast baasaadressist ja kuskil registris säilitavast indexist. Käsukoodiga kaasas olev aadress on pikk aadress. Baseerimisega ja indekseerimisega adresseerimine: Aadress leitakse kahe registri väärtuste summeerimisel. Üks registritest on baasaadress ja teine on index. Juurde võidakse liita ka veel nihe. Suhteline adresseerimine: Käsukoodiga antakse kaasa märgiga nihe, mis liidetakse käsuloenduri väärtusele. See võimaldab programmis ntks liikuda nihke võrra edasi v tagasi
pinumälus. Baseerimisega adresseerimine – aadress arvutatakse summana baasregistri väärtusest ja nihkest, mis antakse käsukoodiga. Baasregistris on pikk mäluaadress, indeks võib olla lühem. Nihe võib olla märgiga arv. Baas otsustab tavaliselt andmestruktuuri algusele ja indeksiga valitakse teatud kirje. Indekseerimisega adresseerimine – aadress leitakse summana käsukoodiga koosolevast baasaadressist ja kuskil registris säilitatavast indeksist. Kaasas olev aadress on pikk aadress. Kasutamine analoogiline baseerimisega adresseerimisega. Baseerimise ja indekseerimisega adresseerimine – aadress leitakse kahe registri väärtuste summeerimisel. Ühes neist on baasaadress ja teises indeks. Juurde võidakse liita veel koodiga koos olev nihe. Suhteline adresseerimine – käsukoodiga antakse kaasa märgiga nihe, mis
annaabi.ee 
