EESTI KEELE STRUKTUUR
Liht- ja liitöeldis:
Tegusõna võib lauses esienda öeldisena vormiliselt väga mitmel kujul. Ükski
verb on ühest sõnast koosnev tegusõna. Näide: vaatab, silmitseb, jalutab jne. Teiseks
võib tegusõna olla liitvorm, see koosneb täismineviku või ennemineviku või eitus
21
vormist. Näide: olen õppinud, olin õppinud, ei õpi, ei ole õppinud. Lihtöeldiseks on
aga sellised vormid, mis koosnevda mitmest sõnast, aga moodustab ühtse tähenduse
terviku. Lihtöeldisi on kolme liiki:
1. Ahelverbid ehk ahelsõnad, mis on vormid, kus üheks osiseks on modaal
tähendusega tegusõnad (näima, võima, tohtima, saama, pidama). Teiseks osiseks
on tegusõna tegevusnimi (-ma/-da vormi kujul). Näide: võib vaadata, peab
tulema, tohib minna.
2. Ühendverbid on tegusõna ja määrsõna ühendid, mis omavahel moodustavad
tervikliku tähenduse