Eesti iseseisvusaeg ja Teine Maailmasõda (1918-1944)
jaotamise) probleemid. Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobus igaveseks
ajaks kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. Tartu rahu oli olulisim välisleping kogu
omariikluse ajaloos. [http://miksike.ee/docs/referaadid2005/vabadussoda_evelin.htm]
2. EESTI VABARIIK
2.1 Sisepoliitiline areng
2.1.1 Eesti Vabariigi I põhiseadus
Vabadussõja ajal toimusid valimised Asutavasse Kogusse, mis tuli kokku 23.aprillil 1919.
Asutava Kogu (koosnes120 saadikust) ülesanded:
· EV põhiseaduse koostamine
· seaduste vastuvõtmine kuni uue rahvaesinduse valimisteni
15.juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu põhiseaduse, millega loodi Eestis parlamentaarne
vabariik. Põhiseaduse järgi oli Eesti Vabariigis:
1. kõrgemaks võimukandjaks rahvas, kes teostas oma võimu valimiste kaudu,
rahvahääletuse kaudu, rahvaalgatuse kaudu (õigus algatada seaduseelnõusid)
2. kehtestatud kodanikuõigused
3