Uurmismeetodid psühholoogias
Tavaliselt seoste uuringute puhul
uurija ei manipuleeri muutujatega, vaid registreerib mingeid loomulikult toimuvaid sündmusi (ex post facto andmed), kategoriseerib
või hindab andmeid ja selgitab nende vahelisi seoseid.
Kooslustabelid
Suur osa psühholoogilistest uuringutest otsib vastust küsimusele, kas tulemus ühe muutuja osas on kuidagi seotud teise muutuja
väärtustega. Üks võimalus seda uurida on esitada andmed kooslustabelina, mille puhul esitatakse kahe muutuja väärtuste kõigi
kombinatsioonide sagedused e. koosesinemissagedused. Kooslustabeleid kasutatakse eelkõige selliste muutujate vaheliste seoste
uurimiseks, mida mõõdetakse nominaalskaalal; iga indiviidi tulemus on ainult ühes pesas (tabeliruudus). Seega: me peame teadma
iga uuritava kohta vähemalt kahte asja; iga uuritav on oma andmetega tabelis ainult üks kord. Andmed võib tabelis esitada
annaabi.ee 
