Euroopa muinaskultuurid - konspekt
luud läinud vahetusse.
Olid ka laevkalmed, mida on Eestis ainult kolm Sõrves ja Vaos. Suuremad kivid on laotud ümber
laevakujuliselt. Need on tehtud võib-olla Gotlandi eeskujul.
Lohukive on Eestis üle 1750.
Kalmetest on leitud mitmeid pintsette ja habemenugasid. Sageli esinevad pintsetid koos
habemenoaga.
Tuula tutulus, oli mingi kummaline asi, mis pandi hauda kaasa. Tutulus oli tegelikult aga vööehe.
Taanist leiti üks laip, millel oli seelik, mis koosles nööridest. Et seelik väga ei lendleks, oli pandud
pronksrõngakesed seeliku alla otstesse. Tegemist oli miniseelikuga.
Ainus Eeestist leitud pronksiaegne mõõk on Vajangu külast pärit. See mõõk seisis väga pikka aega
Rakvere muuseumis. Ükski arheoloog ei teadnud sellest midagi. Üks talupoeg oli selle annetanud ja
ütlenud, et see on vana pulmamõõk, tegelikult ei olnud. Mõõk oli valmistatud Kesk-Euroopas
Halstadti kultuuri alal