PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991
huvitav on, et pärast lahkuminekut toimus nende neidude „tagasipöördumine tavalisusesse.“
Merca meenutab üht ilmekat juhtumit, mis illustreerib mitteideeliste kaasajooksikute olemust
pungiskenes. Nimelt olid Merca tuttavad punkarid läinud seltskonnaga „Varblase“ kohvikust
Rannamõisa kanti loodusesse lõket tegema ning õlut jooma, võttes kohvikust kaasa ka ühe
tundmatu mittepunkarist neiu, kes nende seltskonnaga seal liitunud oli. Koosistumisel tundis
neiu, et ei saa punkaritelt piisavalt tähelepanu ning küsis (saamata ilmselt pungi ideelisest
poolest aru) „Kuidas ma saan punkariks? Ma nii väga tahan!“ mispeale punkarid jäid teda
jahmatunult ja sõnatult vahtima.169 Janek Naan lisab, et kuigi Rakvere pungikolleegiumist ei
mäleta ta ühtegi naispunkarit, oli palju neide, muuhulgas ka tema kunagine pruut, kellele
meeldisid punkbändid, kuid kes pungi välist ega ideelist poolt ei viljelenud.170
166