Mehaanika
o. (võnkumise ulatus väheneb kiiresti ja lõpuks jääb keha seisma) või
ei teki üldse.
Looduses tekkivad vabavõnkumised on liikumisega kaasneva hõõdumise tõttu
sumbuvad võnkumised. Sumbumatud vabavõnkumised on võimalikud ainult hõõrde
puudumisel.
Perioodiliselt korduvate välisjõudude mõjul toimuvaid võnkumisi nimetatakse
sundvõnkumisteks. Sundvõnkumise sageduse määrab ära välise jõu muutumise sageduse.
Võnkumisi, mida kirjeldavad siinus - või koosinusseadused nimetatakse
harmoonilisteks võnkumisteks. x = xo cos 0 t või x = xo sin ( 0 t + /2)
x x0
t
T
Keha kaugust tasakaaluasendist mingil ajamomendil nimetatakse hälbeks.
Tähistatakse tähega x ja mõõühik on 1 meeter.
Maksimaalset hälvet ehk võnkuva keha suurimat kaugust tasakaaluasendist
nimetatakse võnkeamplituudiks