Vaibakunstnik Anu Raud
igasugu töid ja töökesi, toksitakse arvutil kokku mingeid tekste. See reostab ainult
riiuleid ja mingi muu asi jääb selle arvelt õppimata. Siis tulevad õpilased siia ja ütlevad –
miski asi kõrvetas, aga enam ei tea, et see on nõges – mis oleks ka ju tarkus.”
Dressipüksid jõuludeks(Anu väljendab oma arvamust)
“Kõik lähevad ära praegu. Mina ootan seda aega, kui bensiin otsa lõpeb, siis ei saa
keegi enam kuskile minna. Mis need inimesed kooserdavad edasi-tagasi.
Minu jaoks on uskumatu, et on nii palju inimesi, kes lihtsalt võtavad jalad selga ja
lähevad ära – nüüd kui Eesti on vaba! Mis on õnne valem? Vähenõudlikkus. Kahe
käega anna, ühega võta. Mitte nii, et kolme käega kahma ja ühega anna.
Lapsepõlves oli hea, kui paari dressipükse sai jõuludeks. Rüsisime suuskadega lumes
nii kaua, kui pimedaks läks. Praegu kurdetakse – me oleme nii vaesed, meil ei ole
suusavarustust