Rahvuslik liikumine Saksamaal ja Saksamaa rahvusriigi loomine
Viimaseks kujunes otsustavaks just Preisi vägede juhataja kindral-feldmarssal
Gebhard Leberecht Blücheri kohalejõudmine enne Prantsuse lisavägesid.
Üliõpilasliikumine
Pärast Viini kongressi (1815) Saksamaa killustatus püsis, kuigi Saksa riikide arv vähenes 34-
le, millele lisandus neli vabalinna (Lübeck, Hamburg, Bremen, Mainiäärne Frankfurt). Viini
kongressi otsusel moodustasid need riigid ja vabalinnad Saksa Liidu, mille kõrgeim organ oli
riigipeadest või nende esindajatest koosen Liidupäev.
Saksamaal kujunesid nüüd rahvusliku liikumise kandjaks tudengid, kes arendasid edasi
eelneva perioodi tippharitlaste seisukohavõtte. Üliõpilasliikumise keskuseks sai Jena ülikool,
mis asus Saksi-Weimari suurhertsogkonnas, kus valitses suhteliselt vabameelne ja haridust
soosiv õhkkond.
1817. aastal otsustasid Jena üliõpilased tähistada Saksa ajaloo kahte suurt tähtpäeva: luterliku
reformatsiooni 300. Ja Leipzigi Rahvastelahingu neljandat aastapäeva